Eesti keel (Estonian)

Reports

Antisemitismi Definitsiooni Töövariant

Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda praktilisi juhiseid antisemitismi juhtumite kindlaksmääramiseks, andmete kogumiseks ning antisemitismi käsitlevate õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks. 

Definitsiooni tööversioon: “Antisemitism kujutab endast teatud ettekujutust juutidest, mis võib väljenduda juutide vihkamises. Antisemitismi sõnalised ja füüsilised väljendused on suunatud juudi või mittejuudi soost inimeste  ja/või nende vara vastu; juudi kogukonna institutsioonide ja usuliste rajatiste vastu.”

Lisaks võivad niisugused avaldused olla suunatud juudi ühtsuse sümboliks peetava Iisraeli riigi vastu. Antisemitism süüdistab tihti juute konspiratiivses käitumises inimkonnale kahju tekitamiseks ning teda kasutatakse sageli juutide süüdistamiseks põhjustes “miks asjad viltu lähevad”. See väljendub kõnes, kirjatekstides, nähtavates kujundites ja tegevustes ning tugineb pahatahtliku iseloomuga stereotüüpidele ning negatiivsetele isikuomadustele.
Avalikus elus, meedias, koolis, töökohtadel ning ususfääris kohatavad antisemitismi näited võiksid üldist konteksti arvestades sisaldada alljärgnevat, olemata samas piiratud ainult nendega:

  • Radikaalsest ideoloogiast või usu suhtes omatavatest ekstremistlikest vaadetest lähtudes üles kutsumine juute tapma või neile kahju tekitama, sellele kaasaaitamine ja selle õigustamine;  
  • Valelike, ebainimlikkusele ja deemonlikkusele viitavate või stereotüüpsetele arusaamadele tuginevate väidete esitamine juutide kohta või juudi kogukonna kui terviku kohta – näiteks nagu müüt juutide ülemaailmsest vandenõust või meedia, majanduse, valitsusasutuste või muude ühiskonna institutsioonide juutide kontrolli all olemise kohta.
  • Juutide kui rahva süüdistamine selles, et nad kannavad vastutust tegelike või väljamõeldud pahategude eest, mida on saatnud korda kas üks juudi soost inimene või inimeste rühm, või isegi asjade eest, mida panid toime mittejuudi soost inimesed.
  • Teise maailmasõja ajal natsionaalsotsialistliku Saksamaa, tema toetajate ja kaasosaliste toimepandud juudi rahva genotsiidi kui fakti, selle ulatuse, kasutatud vahendite (näit gaasikambrid) eitamine (Holokaust).
  • Juudi rahva ja Iisraeli riigi süüdistamine Holokausti väljamõtlemises ja võimendamises.
  • Juudi kodanike süüdistamine selles, et nad ilmutavad suuremat ustavust Iisraeli või juutide väidetavate ülemaailmsete prioriteetide kui konkreetse riigi enda huvide suhtes.

Näited selle kohta, kuidas antisemitism avaldub Iisraeli kui riigi suhtes,  arvestades seejuures üldist konteksti, võiksid sisaldada alljärgnevat:

  • Juudi rahva ilmajätmine enesemääramise õigusest, näiteks väites, et Iisraeli riik eksisteerib rassistlike jõupingutuste tulemusena.
  • Topeltstandardite kasutamine, kus Iisraelilt nõutakse sellist käitumist, mida ei eeldata ega nõuta üheltki teiselt demokraatlikult riigilt.
  • Klassikalise antisemitismiga seotud sümbolite ja kuvandite kasutamine (näiteks väited Jeesuse tapmise kohta juutide poolt või verepatt) Iisraeli ja iisraellaste kirjeldamiseks.
  • Kaasaegse Iisraeli poliitika võrdlemine natsipoliitikaga.
  • Juutidele kollektiivse vastutuse panemine Iisraeli riigi kordasaadetud tegude eest.

Iisraeli aadressil tehtavat kriitikat, mis sarnaneb mis tahes muu riigi suhtes tehtava kriitikaga, ei saa pidada antisemitistlikuks.
Antisemitistlikud teod on kuritegelikud, kui seadus neid nii määratleb (näiteks Holokausti eitamine või antisemitistlike materjalide levitamine mõnedes riikides).
Kuriteod on antisemitistlikud,  kui rünnaku sihtmärgid, kas inimesed või vara – näiteks nagu ehitised, koolid, kultusekohad või surnuaiad – valitakse välja seetõttu, et neid peetakse juudi kultuuri osaks või nad on seotud juutidega.
Antisemitistlik diskrimineerimine on juutide ilmajätmine võimalustest või teenustest, mis on kättesaadavad teistele  ning seda peetakse paljudes riikides ebaseaduslikuks.